(1) Vesisoojuspumbad on taastuvenergia kasutustehnoloogia.
Vesisoojuspumbad kasutavad Maa veekogudesse salvestatud päikeseenergia ressursse soojus- ja külmaallikana energia muundamiseks kütte- ja kliimaseadmetes. Kasutatavate veekogude hulka kuuluvad põhjavesi või jõed, pinnapealsed jõed ja järved ning ookeanid. Seetõttu kasutavad vesisoojuspumbad puhast ja taastuvat energiat.
(2) Vesisoojuspumpadel on kõrge töötõhusus, madal hind ja energiasäästlikkus.
Vesisoojuspumba seadmete kasutatav veetemperatuur on talvel 12-22 kraadi, mis on kõrgem kui talvel välisõhu temperatuur. Seetõttu tõuseb soojuspumba tsükli aurustumistemperatuur ja paraneb ka energiatõhususe suhe. Hästi läbimõeldud-veesoojuspumbaseade võib elektritarbimist vähendada rohkem kui 70% võrreldes elektriküttega.
(3) Vesisoojuspumbad töötavad stabiilselt ja töökindlalt.
Veekogude temperatuur on aastaringselt suhteliselt stabiilne, eriti põhjavees, mille kõikumisvahemik on palju väiksem kui õhul, mistõttu on see suurepärane soojus- ja külmaallikas soojuspumpadele. Seetõttu töötab soojuspumbaagregaat usaldusväärselt ja stabiilselt ning ei teki raskusi nagu talvel sulatamine nagu õhksoojuspumpade puhul.
(4) Veesoojuspumpade märkimisväärne kasu keskkonnale.
Vesisoojuspumbad töötavad ilma saasteta, neid saab ehitada elamutesse, ei tekita põlemist, suitsu ega jäätmeid. Need ei nõua kütusejäätmete ladustamiseks kohti ega{1}}soojuse pikamaatransporti.
(5) Multi-funktsionaalne ja laialdaselt kasutatav.
Vesisoojuspumbasüsteemid võivad pakkuda kütet, jahutust ja sooja tarbevett, pakkudes ühes seadmes mitut funktsiooni. Üks süsteem võib asendada nii boilerit kui ka konditsioneeri. See on eriti kasulik hoonete puhul, mis vajavad nii kütmist kui ka jahutust. See mitte ainult ei säästa märkimisväärselt energiat, vaid vähendab ka esialgseid investeeringuid seadmetesse.
(6) Veeallika kasutamise küsimused.
Teoreetiliselt saavad vesisoojuspumbad ära kasutada kõiki veeressursse. Praktikas on erinevate veeressursside kasutamise maksumus aga väga erinev. Seetõttu on vesisoojuspumpade rakendamisel ülioluline sobivate veeallikate olemasolu erinevates piirkondades. Sobivate veeallikate leidmine muutub nende kasutamist piiravaks teguriks ning veeallikas peab vastama teatud temperatuuri-, koguse- ja puhtusnõuetele.
(7) Veekihtide geograafiline struktuur. Põhjavee tagasisissejuhtimiseks kasutamiseks tuleb arvestada geoloogilise ehitusega, mis tagab sobiva veeallika leidmise kaevude puurimisel majanduslikult mõistlikel tingimustel, tagades samas ka vee tagasisissejuhtimise.
(8) Vesisoojuspumba investeeringu majanduslik tasuvus.
Vesisoojuspumpadel on kõrge tööefektiivsus ja madal hind, kuid võrreldes traditsiooniliste kütte- ja jahutusmeetoditega on nende investeeringute majanduslik tasuvus erinevates nõudlustingimustes erinev. Vastavalt asjakohastele andmetele on nelja valiku -vesisoojuspumba jahuti, õhksoojuspumpade, liitiumbromiidiga otseküttega-turbiinide ja vesi-jahutusega jahutusseadmete ning õli-katelde-majandusliku võrdluse põhjal väikseim alginvesteering vesisoojuspumbaga jahutiseadmetesse.